Selle kirjutise loomist ajendas mind ette võtma viimastel aegadel erinevate inimeste poolt väljendatud selgituste jagamine seoses mõistega “juhtimine”. Juhtimine on mõiste, millele selgitust küsides on kõik nõus julgesti vastuse andma. Vaatlused on aga andnud kinnitust, et kahte ühesugust vastust leida naljalt ei õnnestu.

Erinevate käsitluste eksivusel või ekslikkusel pikemalt peatumata püüan tuua mõningased võrdlused ja selgitused sellele ühelt poolt keerulisele ja teiselt poolt nii laialt levinud ja elementaarsele mõistele nagu seda on juhtimine.

Nii nagu igal asjal on põhjus, nii võib ütelda ka mõiste juhtimine kasutusele võtmise kohta. Aristoteles on ütelnud: „Põhjuse väljaselgitamine, miks antud ese või mõiste on olemas, on tunnetuses peamine“ ja juhtimine kui protsess on tunnetuslik.

Kui juhtimine ei saaks olla selgelt ja üheselt mõistetav, siis ei oleks ka selle mõiste kasutamist vaja. Keegi vist ei kahtle selles, et kui keemik alustab katset, siis ta kogub algaineteks vedelikke mitte selle värvuse, lõhna, koguse, meeldivuse vmt järgi vaid ikka koostise ja toime jne järgi. Ehk mitte lihtsalt vedelikke vaid väga konkreetseid vedelikke. H2SO4 ei ole ühe keemiku joaks üks ja teise jaoks midagi muud. Neil ei ole ka omavahelist kokkulepet selles osas, et kõike, mis on vedelikega seotud nimetame H2SO4-ks või vastupidi. Olenemata sellest, kas vaadeldav objekt on aineline või mitte on vaadeldava objekti konkretiseerimine mõlemal juhul oluline.

Levinud käsitlused juhtimisest ja juhtimise mõistest on sageli, kas ise välja mõeldud või tuletatud isiklikust kogemusest millegi tegemisel. Üheks selliseks näiteks võib tuua ka ühe tuntud eesti juhtimiskonsultandi konspektist võetud mõistet: „Juhtimine on teatavasti tulemuste saavutamine teiste inimeste abil”. Seda võib hea näitena kasutada, sest ise loodud mõistet esitletakse kui kõigile teada ja tuntud tõde. Kahjuks aga ei ole see ei kõigile teada tuntud ega ka mitte sisuliselt õige. Selliseid eksitusi esineb suuresti seepärast, et viimaste aastakümnete jooksul on enamus juhtimisega seotud kirjandust hangitud positivistlikust ühiskonnast ja otse Eesti keelde tõlgitud. Need käsitlused on ühekülgsed ja enamasti psühholoogia taustaga inimeste poolt koostatud ja sageli esineb seal ka sõnade väärtõlkeid. Mitmetel juhtudel on tegu ka edu saavutanud inimeste kogemusliku kokkuvõttega. Kirjeldatud on kunagi, kusagil teatud konkreetses keskkonnas ja mingil fikseeritud ajahetkel toimunud tegevust ja saavutatut.

Kokkuvõtvalt võib ütelda, et kui vaadata viimaste aastakümnete juhtimise alast kirjandust, siis sellest valdavas osas väidetakse vajaliku olevat sooritada erinevaid tegevusi, mis on seotud inimestega ja on seotud inimeste mõjutamisega. Vaieldamatult tähtis on silmas pidada, et ilma hea meeskonnata ei saa ükski organisatsioon hästi toimida. Kahjuks ei ole see aga piisav. Samavõrd tähtis on kõik see, mis sõltub inimestest kui ka see, millest sõltuvad inimesed – nende aktiivsus, huvitatus, võimekus, tahe jne. Sellest tehtav järeldus toob välja asjaolu, et inimestega seotud aspekte peab juhtimise juures küllalt tähtsaks pidama, sest valitsemine (sisaldab kaasamist, innustamist, tunnustamist, toetamist jpm.) on üks osa juhtimisest.

Oluline on aru saada, et kõik see mida me teeme ei ole juhtimine, kuid on küll ühel või teisel moel juhtimisega tihedalt seotud ja juhtimisest sõltuv ning juhtimist mõjutav. Vaja on teada, et inimesi ei saa juhtida v.a. ennast. Teiste puhul on tähelepanu all valitsemine ja tegevustena käsitleme kõike seda, millest valitsemine sõltub ja mis omakorda valitsemisest sõltub.

Juhtida saab ainult protsesse. Kuna ka protsess on mõiste, mille puhul võib kohata mitmeid tõlgendusi, siis täpsustan ka seda. Protsess on ajalises järgnevuses olevate sündmuste järjepidev jada. Lihtsustatult võib ütelda, et juhtimine ja juhtimisega seotud tegevusi on palju. Mõned olulisemad neist on mineviku ja oleviku analüüs. Tuleviku prognoosimine. Tuginedes teamistele, oskustele, kogemustele ja paljule muule ning vastavalt vajadustele, eesmärkide püstitamine ja sihi seadmine. Eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside hankimine ja nende kasutamiseks tingimuste loomine. Inimeste kaasamine ühiseks tegutsemiseks jne . jne. Juhtimine on multikompleksne protsess, mis koosneb põhiprotsessist ja mitmetest haru-, kõrval-, abi-, tugi-, lisaprotsessidest ja võimalik, et ka muudest protsessidest.

See kui juhitud või alajuhitud on protsessid, milles me osaleme, sõltub sellest kuivõrd võimekad on inimesed, kes seotud protsessis osalevad. Kas neil on piisav ettenägemise- ja äratundmise võime. Milline on nende suhtumine seatud eesmärki ja probleemi ehk vastuolusse soovitu ja tegeliku vahel. Kui suur on nende pühendumisvõime ja paljust muustki veel.

Püüdes luua mingit muutust või esile kutsuda arengut alustame me uut protsessi, mille kulgemist ja tulemuslikkust me oma planeerimisega ja tegevusega suuname.

Ainult sellist juhti, kes on küllalt informeeritud, haritud, kogenud, kes teeb vahet olemuslikul ja nähtumuslikul, võimalikkusel ja tegelikkusel, paratamatusel ja juhuslikkusel, sisul ja vormil, üksikul ja üldisel, põhjusel ja tagajärjel ja teab, et vahel võib olla tagajärg põhjuseks, teab, et kvaliteeti ei saa mõõta, eristab tulemusi tagajärgedest jne. Ainult sellist juhti saab pidada võimekaks ja heaks juhiks. See on nii, sest juhtidena oleme me kõikide nende karakteristikutega igapäevaselt seotud, kuid kõiki neid aspekte ei ole ilma erakordselt terava silmata ja väga põhjaliku vaatluseta võimalik märgata. See kõik on aga eelduseks, et oleks võimalik protsesse muuta juhitavaks ja juht tegelikuks protsessi juhiks.

Igaüks meist võib hakata juhtima mingit protsessi, kuid juhiks kujunetakase aja jooksul ja ettenägemisvõime, mida peetakse hariduse mõõduks, ei ole omandatav üleöö vaid see kujuneb õppimise, uurimise, kogemise, loomise ja paljude muude tegevuste koosmõju tulemusena. Kui me seda suudame, siis võime ise enda üle uhkust tunda ja võtta nõuks ka teistega jagada seda, mida oleme saavutanud ja teada saanud.

Artikli on kirjutanud Maario Laas, Wisecounteri juhatuse esimees